– vastu pidama ‹v› mingi mõju, olukorra suhtes püsiv, säiliv, ka kasutuseks sobiv või piisav olema ▫ Saapad pidasid vastu kolm aastat. ■ taluma, välja kannatama; end tagasi hoida suutma, kannatlikkust säilitama ▫ Närvid ei pidanud vastu. ▫ Veel paar nädalat vastu pidada, siis algab puhkus. ▫ Tüdruk ei pidanud vastu ja turtsatas.